Vladimir Anšon
Vladimir Anšon sündis 28. IX 1963, Nižni Novgorod (Gorki), kus möödus ka ta lapsepõlv. Tema isa oli füüsikadotsent ja ema kehalise kasvatuse õpetaja. 1974–1978 õppis Nižni Novgorodi laste kunstikoolis. 1978–1982 Nižni Novgorodi Kunstiinstituudis, mille lõpetas disaini erialal. Pärast sõjaväge omandas Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis (praeguse nimega Peterburi Teatriakadeemia) stsenograafia eriala. Tema juhendajaks oli Marat Kitajev, kes on pannud süsteemse aluse stsenograafiaõppele Venemaal.
Esimese lavakujunduse Eestis tegi Vladimir Anšon 1989. aastal Eesti Vene Draamateatris diplomieelse praktikalavastusena. Lavastuseks oli Grigori Gorini ja Vladimir Voinovitši “Keskmise kohevusega kodukass”, mille lavastajaks oli Grigori Mihhailov. Viiskümnest tema kujundatud lavastusest 25 on Vene Teatri lavastused.
Ta teinud lavakujundusi Mjskvas, Jekaterinburgis, Peterburis (Venemaa), Riias (Lati), ja Eesti teatrites (Vene Teatris, Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Vanemuises ja Theatrumis). 90.-ndate keskpaigas algab koostöö Tallinna Linnateatri ja selle juhi Elmo Nüganeniga ning silmapaistva lavastaja Adolf Šapiroga samuti koostöö Eesti Draamateatri ja selle näitlejate Maria Klenskaja ning Lembit Ulfsakiga.
Lavastused “Teatrumi” ja selle juhi Lembit Petersoniga,
2012 a. – koostöö silmapaistva Bolgari lavastaja Mladen Kiseloviga.
2014-2017 a. – Teatri “Tšehhovi studio” (Moskva, Melikhovo) ja selle lavastaja Vladimir Baitšeriga.
Vladimir Anšon – liige arvukalt rahvusvahelisi näitusi ja teatrifestivalidel. Kunstniku välisdebüüt sai teoks 1995. aastal siis Praha kvadriennaalil Eesti teatrikunstnike rühma koosseisus. 1999. aastal õnnestus kunstnikul taas osaleda Tšehhi pealinnas toimuval foorumil. Esindab Anšon temaatilise ekspositsiooniga Eestit. Tema kujundatud paviljon, mis oli pühendatud vene klassikateoste lavastustele Eestis, pälvis UNESCO preemia. Kaheksa aastat hiljem, Aastal 2007 oli ta liige rahvusvahelise žürii Praha kvadriennaalil.
2013. peeti teda Eesti riikliku kunstipreemia vääriliseks.
Kõrge autasu määrati Theatrumis lavastatud Tšehhovi „Onu Vanja” ja Eesti Draamateatri „Nelipühade” lavakujunduste eest. „Tegemist on minu näidendi kõige parema lavastusega nendest, mida ma olen näinud mängitavat väljaspool Suurbritanniat” – nii iseloomustas näidendit „Nelipühad” draama autor David Edgar. Tšehhovi „Onu Vanja” ainetel tehtud installatsiooni oli samal aastal esitleti briti linnas Cardiffis toimunud World Stage Design 2013 näitusel. 2018 aasta – Eesti 100 juubeli raames isikunäitus “Kultuuri transiid. Tallin –Moskva” Moskvas Bakhrushini keskteatri muuseumis. Näituse korraldamise ettepaneku tegi muuseumi juhtkond pärast osalemist Eesti külalisena iga-aastasel (52.) näitusel „2015. a hooaja kokkuvõte“ Moskvas Zurab Tsereteli keskuses.
Tegutsenud disainiõppejõuna (aastast 1997-2014 Euroülikoolis). Praegu tegutseb Vladimir Anšon vabakutselise kunstnikuna ning töötab Kuremäe Pühtitsa Jumalaema Uinumise Staropigiaalses kloostris restaureerija ja ikoonimaalijana. Olnud aastast 2002 kloostri kunsti-, haridus- ja arhitektuuriprojektide kuraator. Selle töö tulemuseks oli Pühtitsa kloostri Eliase erakla kompleksi taastamine Vasknarvas (nurgatornid, aia peavärav) ja koostöös teiste ikoonimaalijatega erakla kirikusse kolmeosalise, enam kui neljakümnest ikoonist koosneva ikonostaasi loomine.
Ka iguumenja Varvara hauamonument, Cenotaph Püha õnnistatud Katariina Püha säilmete jaoks Pühtitsa kloostris, Püha Simeoni kloostrikiriku fassaadi kujundus, Püha metropoliidi Aleksei ja Püha Märter Barbara kloostrikiriku fassaadi ja interjeri kujundus. ikonostaas, kirikurekvisiidid ja kirikulauatagune ikoonimaal Tallinna Jumalaema „Kõigi kurbade rõõmu” ikooni kirikus on Anšoni tööd, Samuti on meie meistri loodud XVIII sajandi lõpus Revalis surnud metropoliit Arseni kenotaaf, mis kaunistab Tallinna vanalinnas Nikolai kiriku põhjafassaadi.
Auhindu
UNESCO preemia OISTAT-i IX Praha kvadriennaalil 1999
Kunstnikupreemia 2000.
Natalie Mei nimeline auhind 2011.
Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2013.
Kirill Lavrovi nim preemia laureaat (meeskonnas Vene Teatri, etendus Ostrovski „Mets“)
Püha Sergi Radonežski III klassi ordeni ja
Ikoonimaalija Püha Andrei Rubljovi medali kavaler.
Käsumärk “Kõige Pühama Theotokose kaitse”.
Põhitöö teatris:
- John B. Priestley „Inspektor tuleb“. Lavast. Filipp Loss, Vene teater, Tallinn, (setdesign ja kostüümid) – 02. 2021.
- W. Shakespeare „Lear“. Lavast. Vladimir Baitšer, Teatrum, Tallinn, (setdesign ja kostüümid) – 12. 2018.
- Anton Ponizovski, Filipp Loss „Vene unenäod“. Lavast. Filipp Loss, Vene teater, Tallinn, (setdesign ja kostüümid) – 02. 2018.
- Madis Köiv „Tagasitulek isa juurde“. Lavast. Adolf Šapiro, Tallinna Linnateater, (setdesign) – 11. 2015.
- Anton Tšehhov „Kajakas“. Lavast. Vladimir Baitšer, A. Chekhovi Melikhovo muuseum-mõis, Teater „Tšehhovi studio“, Moskva, Melikhovo, (setdesign) – 05. 2015.
- William Boyd „Igatsus“. Lavast. Elmo Nüganen, BDT G. Tovstonogov nimi, S-Peterburg, (setdesign) – 11. 2014.
- William Boyd „Igatsus“. Lavast. Elmo Nüganen, Tallinna Linnateater, (setdesign) – 2014.
- Anton Tšehhov „Onu Vanja“. Lavast. Lembit Petrson, „Teatrum“, Tallinn, (setdesign ja kostüümid) – 10. 2012.
- David Edgar „Nelipüha“. Lavast. Mladen Kiselov, Eesti draamateater, Tallinn, (setdesign) – 05. 2012.
- A. Ostrovsky „Mets“. Lavast. Natalja Lapina, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 01. 2011.
- M. Tomingas „Mowgli“. Lavast. Mare Tomingas, balet teater “Vanemuine”, Tartu (setdesign) – 10. 2010.
- Jean-Luk Lagars “Meie – kangelased“. Lavast. Elmo Nüganen, Tallinna Linnateater, (setdesign) – 05.2009.
- Luigi Pirandello „Nii see on (kui teile nii näib) “. Lavast. Adolf Šapiro, Tallinna Linnateater, (setdesign) – 11. 2006.
- Fjodor Dostojevski „Valged ööd“. Lavast. Lembit Petrson, „Teatrum“, Tallinn, (setdesign) – 10. 2006.
- A. Dumas, E. Nüganen „Kolm musketäri. 20 aastat hiljem“. Lavast. Elmo Nüganen, Tallinna Linnateater, (setdesign) – 09.2001.
- E. Toman „Aladdini võlulamp“. Lavast. E. Toman, V. Antip, Vene teater, (setdesign) –2001.
- L. Razumovcskaja „Prantsuse kired Moskva lähedal suvilas“. Lavast. Jury Nikolajev, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 2000.
- Anton Tšehhov „Daam koeraga“. Lavast. E. Toman, Vene teater, (setdesign ja kostüümid) – 2000.
- T.A. Goffman, S. Krassman “Nõiutud prints” (Pähklipureja) . Lavast. Svetlana Krassman, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 1999.
- A. Puškin „Stseenid Faustist. Ahne rüütel“. Lavast. Jevgeny Gaitšuk, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 1999.
- Fjodor Dostojevski, E. Nüganen „Kuritöö ja karistus“. Lavast. Elmo Nüganen, Tallinna Linnateater, (setdesign) – 1999.
- A. Sukhovo-Kobylin „Tarelkini surm“. Lavast.Vladimir Baitšer, teater “Vanemuine”, Tartu (setdesign ja kostüümid) – 1998.
- A. Puškin „Padaemand“. Lavast. Jevgeny Gaitšuk, Vene teater, Tallinn, (setdesign ja kostüümid) – 1998.
- N. Ptushkina „Kuni ta oli suremas“. Lavast. B. Milgrami lavastus, lavast. N. Ptushkina, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 1997.
- Bertold Breht „Kolm grossi ooper“. Lavast. Adolf Šapiro, Tallinna Linnateater, (setdesign) – 1996.
- N. Mihhalkov, A. Adabashyan „Pianola”. Lavast. Elmo Nüganen, Tallinna Linnateater, (setdesign) – 1995.
- Keisrinna Katariina II „Ärritunud perekond“. Lavast. Andrei Maksimov, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 1995.
- Margaret Durass „Muusika 2“. Lavast. Adolf Käis, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 1993.
- Eduardo de Filippo „Filumena Marturano“. Lavast. Grigory Mihailov, Jevgeny Gaitšuk, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 1993.
- Somerset Maugham “Ustavad naised”. Lavast. Jury Nikolajev, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 1991.
- Anton Tšehhov „Kirsiaed“. Lavast. Grigory Mihailov, Vene teater, Tallinn, (setdesign ja kostüümid) – 1991.
- Jean Batist Moliere „Ahne“. Lavast. Gennady Trostjanetsky, teater na Liteiny, S-Peterburg (setdesign) – 1990.
- Grigoru Gorin „Keskmise kohevusega kodukass”. Lavast. Grigory Mihailov, Vene teater, Tallinn, (setdesign) – 1989.
Põhinäitused:
- Isikunäitus, Installation „Vene unenäod“. Vene Eesti Rahva muuseum – 11.2021.
- Eesti Lavastuskunstnike Liidu Grupinäitus „Võõrad – Aliens“. Niguliste muuseum, Tallinn – 09. 2018.
- Isikunäitus “Vladimir Anšon. Kultuuri transit Tallinn – Moskva”, programm “Eesti Vabarigi I00”, Riklik A. Bahrušin nimi Teatrimuuseum, Moskva (näituse kurator ja autor) – 03. 2018.
- Näitus „World Stage Design 2017“ Taipei, Taiwan – 07. 2017.
- Grupinäitus „Kogu maailm – teater“. Minsk, Valgevene – 09. 2017.
- Grupinäitus „International laboratory“. Vitebsk raekoda, Festival „Slavjanski bazar“, Valgevene – 07. 2017.
- Grupinäitus „International laboratory“. Pärnu raekoda – 02. 2017.
- Fotonäitus “Pühtitsa – 125”. Dom russkogo zarubezja A. Solzenitsin nimi, Moskva (näituse kurator) – 10. 2016.
- Näitus “Itogi sezona 52”. Zurab Tsereteli art-keskus, Moskva – 05. 2016.
- Näitus “ArtExpo New York 2016” – 04. 2016.
- Näitus “Söna tühjuses. Malevitcz №10,1“ A. Benkendofi mõis, Keila- Joa loss – Vene muuseum, Tallinn (näituse kurator) – 01-03. 2016.
- Isikunäitus „Vladimir Anšon 50. Tagurpidi perspektiivis“. Tallinna Vene muuseum – 11. 2013-03. 2014.
- Installation „Onu Vanja töötuba“, Näitus „World Stage Design 2013“ Kardif, Wels, UK – 07. 2013.
- Näitus „Kadriorg ja barokk. Elu unistuste piiril“. Mihkeli muuseum, Tallinn (näituse peadesigner) – 01-03. 2008.
- Näitus „Loss ja tema lugu. Kadrioru lossi juubilinäitus“. Kadrioru kunstimuuseum, Tallinn (näituse peadesigner) – 05. 2008-01. 2009.
- Näitus „Kunstiaarded Pihkvas. Pihkva ikoonid 15-17 sajandit ja vene maal 19-20 sajandit“. Tallinna õpetaja maja (näituse peadesigner) – 05-09. 2006.
- Eesti Kunstnike Liidu Grupinäitus „Muuseum“. Narva Linnamuuseum – 2001.
- Isikunäitus „Vladimir Anšon. 10 aastat Estonia teatris“. Kunstihoon gallery, Tallinn – 2001.
- Näitus IX Prague Quadrennial. Temaatiline ekspositsioon “Austusavaldus lavakujundajale” – 07. 1999.
- Eesti Lavastuskunstnike Liidu Grupinäitus. Balti teatrikunstnike näitus. Jvaskülas (Soome) – 1998.
- Näitus X Prague Quadrennial. Eesti Lavastuskunstnike Liidu Grupinäitus– 07. 1995.
- Näitus noortest teatrikunstnikest ja teatriteaduskondade üliõpilastest Euroopast ja Baltimaadest. Orlovi loss, Tallinn – 1992(?).
- Peterburi teatriteaduskondade üliõpilaste näitus. K.S.Stanslavsky nimelise näitleja maja sinine tuba. S-Peterburg – 1988(?).
Teatrifestivalid:
- Rahvusvaheline teatrifestival „Bharat rang mahotsav” (New Delhi, India) – 2017.
- Rahvusvaheline teatrifestival „Balti maja” (Peterburi, Venemaa) – 1991, 1996, 1998, 2001, 2002, 2010, 2018.
- „Rahvusvaheline teatrifestival nimega A.P. Tšehhov”, (Moskva, Venemaa) – 1996, 2017.
- Rahvusvaheline teatrifestival “Melihhovskaja kevad” (Moskva-Melihhovo, Venemaa) – 2013, 2016.
- Rahvusvaheline teatrifestival „Kohtumised Venemaal” (Peterburi, Venemaa) – 1998, 2001, 2011.
- Rahvusvaheline teatrifestival „Vikerkaar” (Peterburi, Venemaa) – 2010.
- Rahvusvaheline teatrifestival „Kiievi teatri kevad” (Kiiev, Ukraina) – 2001.
- Rahvusvaheline teatrifestival „Monocle” (Peterburi, Venemaa) – 1999.
- Teatrifestival „Sett”, (Stuttgart, Saksamaa) – 1998, 2001.
- Teatrifestival „Draama”, (Tartu) – 1996, 1999, 2007.
- Teatro forumas: „Kaitos taskas”, (Vilnius, Leedu) – 1996.
- Rahvusvaheline teatrifestival „Kontakt” (Torun, Poola) – 1996, 2000.